MTÜ Eesti Kutsehaigete Liidu põhikiri

Mittetulundusühingu “EESTI KUTSEHAIGETE LIIT” Registrikood 80012632 (edaspidi LIIT) põhikiri on kinnitatud Eesti Vabariigi Kutsehaigete Liidu 03.mail 1997.a. üldkoosoleku otsusega. Registreeritud 15.07.1997.a. ettevõtteregistris reg.nr.64820137.Muudatused põhikirjale on kinnitatud Liidu üldkoosoleku otsusega 29. septembril 1999. a. ja 17. mai 2007. a. üldkoosoleku otsusega seoses Tulumaksu seaduse § 11 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri“ muutmisega. 15. novembril 2022. a. üldkoosoleku otsusega muudatused põhikirjale.

1. Üldsätted
1.1. Liidu nimi on mittetulundusühing Eesti Kutsehaigete Liit, lühendina EKHL.
1.2. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik Tartu linn
1.3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik oma pangaarve ja atribuutikaga.
1.4. Liit juhindub oma tegevuses põhiseadusest, teistest seadustest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.5. Liit on asutatud tähtajatult.
1.6. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Liidul võib olla palgaline tegevjuhtkond.
1.8. Liit tegutseb liikmete omavalitsuse alusel.

2. Liidu eesmärk ja ülesanded
2.1. Liit on mittetulundusühing, mis tegutseb avalikes huvides sotsiaal- ning kultuurivaldkondades, ühendades vaba tahte alusel kutsehaigete ühinguid, teisi juriidilisi isikuid, kelle tegevusvaldkonnaks on töö töökeskkonna ohutegurite tõttu tervisekahjustuse saanud ja puudega isikuid (edaspidi sihtgrupp).
2.2. Liit on heategevuslik organisatsioon, pakkudes sihtgrupile teenuseid tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil, kaitstes sihtgrupi inim-, kodaniku- ,sotsiaalseid ning majanduslikke õigusi. Majandustegevusest saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga liikmete vahel oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi. Liit on sihtgrupile suunatud vabariigi poliitika edendamise alaseks üleriigiliseks koostöö- ja koordinatsiooniorganiks.
2.3. Eesmärgi saavutamiseks teeb Liit koostööd Eesti Vabariigi riigivõimu- ning -valitsusorganitega. Liidu tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist ja muudest sihtgruppi puudutavatest õigusaktidest. Liit soodustab võimaluste võrdsustamist vastavalt mittediskrimineerimise põhimõtetele koostöös riigivalitsemis- ja võimuorganitega, kodanike ühenduste, ärisektori institutsioonide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja esindustega
2.4. Liidu ülesanded on:
2.4.1. Osalemine vabariigi sotsiaalpoliitikas, sihtgruppi puudutavate ja muude õigusaktide eelnõude, arengukavade, programmide ning projektide väljatöötamise algatamises ja elluviimises.
2.4.2. Sihtgruppi puudutava informatsiooni ja statistika kogumine ja üldistamine, vastavate teadusalaste tegevuste ja uurimistööde toetamine.
2.4.3. Liikmeskonnale suunatud positiivse avaliku arvamuse kujundamine.
2.4.4. Aidata lahendada sihtgrupi probleeme oma kompetentsi piires vabariigis ja välisriikides. Koostöö teiste riikide samalaadsete ühendustega, selle kaudu saadava info ja kogemuste vahetamine, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides.
2.4.5. Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglite täitmise jälgimine. Viia ellu EV Invapoliitika üldkontseptsiooniga seotud sihtgrupi projekte vabariigis.
2.4.6. Kandidaatide esitamine valitavatesse omavalitsuse- ja riigivõimu struktuuridesse.
2.4.7. Ühiskonna, Liidu ja erinevate ühingute vahelise info vahendamine.

3. Liikmed
3.1. Liidu liikmeks võib olla iga juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele.
3.2. Liidu liikmeks vastuvõtmine toimub liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel Liidu üldkoosolekul.
3.3. Väljaastumiseks esitab liige Liidule kirjaliku avalduse, mis rahuldatakse Üldkoosoleku otsusega, mille toimumisest teatatakse ette 1 kuu jooksul avalduse esitamise päevast.
3.4. Liidu põhikirja eiramise või rikkumise korral, Liidu usalduse kaotamise korral, Liidu ees võetud kohustuste või üldkoosoleku ja juhatuse otsuste mittetäitmise korral võib liikme üldkoosoleku otsusega Liidust välja arvata.
3.5. Väljaarvatavale liikmele teatab juhatus kirjalikult üldkoosoleku toimumise aja ja koha, mil tema küsimus arutusele tuleb. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda selle küsimuse arutelu juures. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt hääletasid kohal olevatest vähemalt pooled üldkoosolekul osalenud liikmetest +1. Otsus tehakse teatavaks 1 kuu jooksul pärast üldkoosolekut.
3.6. Liikmel on õigus:
3.6.1. osaleda hääleõigusega Liidu üldkoosolekul, omades 1 hääle;
3.6.2. olla esindaja kaudu valitud Liidu juhtorganisse;
3.6.3. osaleda Liidu üritustel;
3.6.4. esitada ettepanekuid Liitu puudutavates küsimustes;
3.6.5. osaleda üldkoosolekul asendusesindaja kaudu.
3.7. Liige on kohustatud:
3.7.1. esitama Liidu juhatusele kaks korda aastas sisulise töö aruanded,
3.7.2. täitma Liidu põhikirja
3.7.3. võtma täitmiseks üldkoosoleku ning juhatuse protokollilisi otsuseid;
3.7.4. osalema Liidu töös;
3.7.5. täitma endale Liidu ees võetud kohustused;
3.7.6. mitte esinema Liidu nimel ilma vastava volituseta;
3.7.7. pidama aruandlust, arvestust ja registriandmeid vastavalt seadustele.
3.8. Liikmetele saab kohustusi määrata üldkoosoleku ja juhatuse protokolliliste otsustega.

4. Üldkoosolek
4.1. Kõrgemaks juhtorganiks on liikmete esindajate üldkoosolek. 4.2. Üldkoosolek on korraline või erakorraline.
4.3. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt mitte harvem kui 2 korda aastas, teatades selle toimumise aja ning päevakorra liikmetele kirjalikult vähemalt 7 kalendripäeva ette.
4.4. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse või poolte Liidu liikmete kirjaliku motiveeritud taotluse põhjal, teatades sellest liikmetele ette vähemalt 7 kalendripäeva.
4.5. Erakorraline üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad pooled +1 liikmetest.
4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad pooled+1 liikmetest.
4.7. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad vähemalt pooled+1 osalenud liikmete esindajatest. 4.8. Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek, põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolek.
4.9. Üldkoosolekul toimuvad korralised valimised Liidu juhtorganitesse iga 4 aasta järel.
4.10. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus ühe nädala jooksul kokku sama päevakorraga üldkoosoleku, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata osalejate arvust.
4.11. Üldkoosolek protokollitakse ja allkirjastatakse protokolli koostaja ja üldkoosoleku juhataja poolt ning edastatakse Liidu liikmetele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul üldkoosoleku lõppemisest.
4.12.Üldkoosoleku pädevuses on:
4.12.1. eesmärgi muutmine;
4.12.2. põhikirja muutmine;
4.12.3. põhikirja täiendamine;
4.12.4. eelarve projekti kinnitamine, eelarvesummade ümberjagamine ning eelarves kajastamata summade ümberjagamine;
4.12.5. juhatuse ja revisjoni aruannete ära kuulamine ja kinnitamine;
4.12.6. juhatuse liikme määramine;
4.12.7. revidendi määramine:
4.12.8.Juhatuse liikmele ja tegevjuhile makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.
4.13. Juhatuse liikme või revidendi võib tema määranud organ alati tagasi kutsuda, kui tema kohustused Liidu ees on olulisel määral täitmata, tema võimetus Liidu tegevust juhtida on ilmne või ta on kaotanud usalduse, samuti mõnel muul mõjuval põhjusel.
4.14. Juhatuse ja revisjoni väljalangenud liikmete asemel määrab üldkoosolek uued liikmed;
4.14.1. valitud juhatuse liikme kohustused algavad pärast valimist ja volitused pärast äriregistrisse kandmist;
4.14.2. valitud revidendi volitused algavad kohe pärast määramist.

5. Juhatus
5.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tegevust juhatus, mis valitakse üldkoosoleku poolt neljaks aastaks. Lubatud on juhatuse liikmete kordusvalimine, samuti nende tagasikutsumine enne volituste lõppemise tähtaja möödumist.
5.2. Juhatuses on 3 – 7 liiget.
5.3. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 4 korda aastas.
5.4. Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda ka siis, kui seda nõuab pool(1/2) juhatuse liikmetest kirjaliku motiveeritud taotluse alusel.
5.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb (½+1) üle poole liikmetest.
5.6. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
5.7. Juhatuse pädevuses on:
5.7.1. tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal;
5.7.2. eelarve projekti koostamine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
5.7.3. eelarve täitmise jälgimine ja raamatupidamise korraldamine;
5.7.4. üldkoosolekute toimumise aja, koha ja päevakorra kinnitamine, vajadusel põhikirjast suurema esindatuse kvoodi otsustamine;
5.7.5. otsused volituste andmise kohta Liidu esindamiseks;
5.7.6. muud seadustest tulenevad toimingud.
5.8. Juhatuse protokolliliste otsustega reguleeritakse komisjonide töökorraldust, mis ei ole põhikirjaga reguleeritud.
5.9. Juhatuse koosolekud protokollitakse ja kinnitatakse koosoleku juhataja ja protokollija poolt.
5.10. Juhatus on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
5.11. Juhatus on kohustatud edastama Liidule saabunud infot ja muud teavet liikmetele.
5.12. Juhatus on kohustatud edastama juhatuse koosolekute protokollide koopiad, kui liikmed seda soovivad.
5.13. Juhatuse liikme lepingu sõlmib juhatuse poolt määratud isik. 5.14. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

6. Revisjonikomisjoni õigused ja kohustused
6.1. Revisjonikomisjon on sõltumatu 1-3 liikmeline kontrollorgan, mis määratakse üldkoosoleku poolt neljaks aastaks.
6.2. Revisjonikomisjon on pädev revideerima Liidu tegevust, finantsmajanduslike tehingute õigsust ja vastavust üldkoosoleku otsustele, juhatuse otsustele ning kehtivale seadusandlusele.
6.3. On õigus kontrollida kõiki dokumente, rahalisi ning muid materiaalseid väärtusi, varasid ning nende olemasolu.
6.4. Kannab kontrolli tulemused ette üldkoosolekul üks kord aastas.
6.5. Kontrolli tulemuste kohta koostab akti, mida säilitatakse koos teiste Liidu dokumentidega ettenähtud korras.

7. Osakonnad
7.1. Liidul võivad olla osakonnad.
7.2. Liidu osakonnaks võib olla koolitus- arendusosakond, mille ülesandeks on Liidu koolitusprogrammide organiseerimine ja teostamine.
7.3. Liidu osakonnaks võib olla õigusosakond, mille peamiseks ülesandeks on sihtgrupi juriidiline nõustamine ja nende õiguste kaitsmine.
7.4. Osakondade õigused ja kohustused kinnitatakse juhatuse protokollilise otsusega.

8. Vara
8.1. Liidu vara tekib:
8.1.1. riigieelarvest, s.h. hasartmängumaksust laekuvatest summadest;
8.1.2. koolitusest;
8.1.3. kirjastustegevusest;
8.1.4. projektitööst;
8.1.5. sponsorlusest;
8.1.6. annetustest;
8.1.8. muust seadusega kooskõlas olevast tegevusest.
8.2. Liidu vara kasutamist ja käsutamist otsustab juhatus, kes kannab vastutust selle otstarbeka ja sihipärase kasutamise eest.

9. Ühinemine, jagunemine, lõpetamine
9.1. Liidu tegevus lõpetatakse:
9.1.1. üldkoosoleku otsusega;
9.1.2. liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
9.1.3. üldkoosoleku võimetuse korral valida juhatuse liikmeid.
9.2. Tegevuse lõpetamine, ühinemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
9.3. Likvideerimisel käivitub likvideerimismenetlus, mille viivad läbi likvideerimiskomisjoni liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Põhikirja muudatused ja parandused vastuvõetud ja kinnitatud Eesti Kutsehaigete Liidu Üldkoosolekul Pärnus 15. novembril, 2022.a.