Puude raskusastme tuvastamise taotluse esitab tööealine koos töövõimehindamise taotlusega Töötukassale.
Vanaduspensioniealine esitab taotluse Sotsiaalkindlustusametile
Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. seaduse Puudega isikute sotsiaaltoetuse seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt on puudel järgmised raskusastmed:
1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse kohaselt tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.
Tööealise isiku puude raskusastmed on alljärgnevad:
1) sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
2) raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
3) keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse järgmist:
1) terviseseisund;
2) tegevusvõime;
3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;
4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata;
5) elukeskkond;
6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
Taotluse blanketid leiad Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt rubriigist Blanketid.