 |
In Memoriam Aino Muru (10.05.1939 – 08.11.2019)
Öeldakse, et elu pole elatud aastates, vaid nendes, mis on meelde jäänud. Igal inimesel on need erinevad. See osa, mida ta ise mäletab, teine osa, mida teised mäletavad. Nii saabki kokku tervik.
8.novembril lahkus meie seast 80 aasta vanuselt suure hingega inimene Aino Muru .
Aino sündis 10.mail 1939.a. Väike Maarjas Äntu külas. Kooliteed alustas Äntu Algkoolis, hiljem õppis Väike Maarja Keskkoolis. Ta töötas Tartu Autovedudes kaadriosakonna juhatajana ca 40 aastat. Töö kõrvalt lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna.
Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuhiks asus Aino aastal 2000 ja töötas sellel kohal 17 aastat. Sellesse aega mahtus koostöö erinevate inimeste ja asutustega. Aino huvi uute väljakutsete vastu ja kutsehaigete poolne usaldus kasvatas tema tööd ja tegemised väga mahukaks – maakondlike kutsehaigete ühingute nõustamine ja abistamine, info kogumine ja vahendus, ürituste ja koolituste korraldamine, osalemine komisjonide töös seaduse muudatuste väljatöötamisel , muu asjaajamine ning veel lugematud pisiasjad, mis võivad igapäevaselt ette tulla ja mille lahendamiseks kulub uskumatult palju aega. Tema aktiivsel kaasalöömisel on saanud tänase näo mitmed maakondlikud kutsehaigete ühingud.
Ta oli väga eriline ja imeline Inimene suure algustähega, kelle südames oli ruumi kõigile Eesti kutsehaigetele ja tööõnnetuses kannatanutele. Ilma temata oleks Eesti kutsehaigete tegemisi viimastel aastakümnetel võimatu ette kujutada. Tema tegevus oli suunatud kompromisside otsingutele ja konfliktide ennetamisele, seda Ainole omasel ausal ja otsekohesel viisil. Kindlasti oli sellest kasu kõikidele kutsehaigetele ja avalikkusele. Teda usuti, kuulati ja temaga arvestati.
Seda väliselt alati tagasihoidlikku ja sirgeseljalist naist võis julgelt nimetada Eesti kutsehaigete õiguste eest eesseisjaks. Pikaajalise kogemusega nende murede lahendamisel tõi ta uusi tuuli meie ühiskonda.
Kui ta ei olnud enam tegevjuht, siis jätkas ta aktiivselt tegevust Eesti Kutsehaigete Liidu juhatuses juhatuse liikmena, tegeledes kutsehaigete sotsiaalse ja osaliselt ka juriidilise nõustamisega ning oli kutsehaigetele igati toeks, neid abistades ja julgustades.
Nende aastate jooksul on töös ja seadusandluses olnud pidevalt muudatusi, kuid Aino oma kogemuste pagasiga tuli sellega toime. Aino võitis täielikult kutsehaigete usalduse. Kui oli mõni asi, mis vajas suuremat pühendumist , siis Ainole võis alati kindel olla, et ta leiab lahenduse ja võimaluse nende tegemiseks.
Oma töös lähtus ta positiivsetest väärtustest nagu meeskonnatöö, üksteise austamine, privaatse info hoidmine, kutsehaigete maine arendamine. Polnud küsimust ega probleemi, millele ta ei leidnud vastust. Vajadusel konsulteeris spetsialistidega, et leida kvaliteetne ja vettpidav lahendus.
Oma erilise hoolivuse, väsimatu ja hea energiaga lõi Aino kutsehaigete seas positiivse õhkkonna – oma naeratava ja lahke olekuga ning hea sõnaga oli ta alati kutsehaigetele toeks. Ta oli väga positiivse ellusuhtumisega. Kutsehaiged hindasid tema rõõmsameelsust, head suhtlemisoskust ja siirast tahtmist aidata. Aino väga heaks omaduseks oli inimese vahetu mõistmine ja individuaalne lähenemine. Ta lihtsalt oligi kogu aeg kutsehaigete jaoks olemas, oma loomupärase naeratuse ja hea sõnaga. Ta oli inimene, kes tegi alati rohkem kui temalt oodati.
Ta õpetas meile tähelepanelikkust, positiivset ellusuhtumist, täpsust, hoolivust, konkreetsust ja oskust näha ka keerulisematel aegadel olukorra helgemat poolt.
Väljaspool tööd oli Aino suurepärane ema ja vanaema.
Aino oli suur inimene. Ta oli pühendud ja nõudlik nii enda kui ka teiste vastu ega leppinud poolikute lahendustega, vaid tahtis kõiges parimat. Aino tegemistes oli hoogu ja sära, millest hakkame puudust tundma.
Aino Muru aeg lahkuda tuli rutem, kui keegi oskas karta. Ja sellest on äärmiselt kahju. Täna langetame kõik leinas pea ja avaldame sügavat kaastunnet lahkunu perekonnale.
Eesti Kutsehaigete Liit
Eestimaa Kutsehaigete Ühingud